Thomas Malone on juhtimise professor MIT Sloan School of Managementi juures. Tema uurimisvaldkonnaks on organisatsioonistruktuurid ja gruppide intelligentsus. Küsimus, mille Malone on püstitanud, kõlab intrigeerivalt: kas sarnaselt inimestele on ka gruppidel olemas oma geneetiline struktuur? Ja kui on, siis kas seda on võimalik muuta?
Targad liikmed ei tähenda veel tarka gruppi
Malone’i uurimisgrupp on avastanud, et ei grupi liikmete keskmine ega ka suurim intelligentsus polegi indikaatoriteks, mille põhjal saaks ennustada grupi kui terviku intelligentsust. Teiste sõnadega: pannes kokku palju tarku inimesi, ei pruugi sugugi tulemuseks olla nutikas grupp. Uurijad leidsid ka, et grupi probleemilahendamisvõimekus on ainult mõõdukalt seotud omadustega, mida grupidünaamika juures tavaliselt oluliseks peetakse, nagu ühtekuuluvustunne, rahulolu, psühholoogiline kindlustunne ja motiveeritus.
Millest sõltub grupi probleemilahendamise võimekus?
Aga kuidas siis panna kokku grupp, mis saab erinevate probleemide ja ülesannete lahendamisega hästi hakkama? Nagu Malone ja tema kolleegid leidsid, on esmane tingimus üllatavalt lihtne – inimesed peavad tundma, et neist hoolitakse. Teiseks, grupi intelligentsus on sõltuvuses selle liikmete sotsiaalsest tundlikkusest, mis väljendub avatuses ja võimes teiste inimeste tundeid mõista. Aga see, et grupi nutikus on seda suurem, mida suurem on grupi tundekapital, tähendab omakorda seda, et grupid, kus on rohkem naisi, kipuvad olema nutikamad kui need grupid, kus on rohkem mehi. Või nagu Malone seda sõnastas:
Rohkem naisi, rohkem intelligentsust.
Teisisõnu kehtib lihtne valem:
rohkem naisi = rohkem emotsionaalset intelligentsust = grupi suurem intelligents.
Kas gruppidel on DNA?
Thomas Malone’i huvitab ka küsimus, kas sarnaselt inimgenoomi kaardistamisele on võimalik kaardistada ka gruppide tulemuslikkust määravaid struktuurseid elemente, mida võiks nimetada ka grupi DNA-ks. Malone toob paralleele molekulaargeneetikaga: nagu inimgenoomi mõistmine võimaldab paremat arusaamist inimesest indiviidina, võiks “grupigenoomi” mõistmine paremini aru saada meie kollektiivsest käitumisest.
Kui grupi intelligentsus on mõjutatav, nagu eelnevalt kirjeldatud, siis peaks olema võimalik gruppe veelgi targemaks teha, tehes selgeks ka muud tegureid, mis grupi intelligentsust mõjutavad. Seni on Malone identifitseerinud 16 “geeni”. Malone usub, et see on alles algus. Võimalik, et tema uuringud sunnivad põhjalikult üle vaatama arusaamad gruppide ja organisatsioonide ülesehitusest ja käitumisest.
Organizational design theory in the 20th century, he noted, generally focused on traditional, hierarchical corporations. But as digital tools give way to new kinds of collectives, “it seems to me,” the professor said, that “it’s time to update organizational design theory for these new organizations.”
Kogu lugu tervikuna saab lugeda NiemanJournalismLab-i lehelt.
Erinevad signaalid 