Sattusin Ekspressis lugema Swedbanki vanemökonomisti Madis Abeni interpretatsiooni säästmise halvavast mõjust turumajandusele. Muuhulgas väidab Madis Aben järgmist:
Säästmine on mikrotasemel väga positiivse maiguga tegevus, aga makromajanduslikult on häda selles, et kollektiivne säästmine on vabaturumajandusele hukatuslik.
See on nii intrigeeriv väljaütlemine, et pani mõtte liikuma. Järgnevalt lühike kokkuvõte, miks ma eeltoodud väitega nõustuda ei taha.
1. Kõigepealt tundub selle väite aluseks olev loogika juba sisuliselt vale olema. Ülejõu elamise vastand ei ole tingimata säästmine. Ülejõu elamise vastand on tuleviku arvelt laenamise lõpetamine. See ei ole aga kaugeltki sama, mis säästmine.
2. Raske on hinnata, miks peaks kõikidele üksikindiviididele eraldivõttes positiivsena mõjuv tegevus kokku summeerituna andma ühiskondlikult negatiivse tagajärje. Vägisi tundub, et pank on võtnud volitused kõneleda terve ühiskonna nimel. Tegelikult saan vist aru küll, mida Aben mõtleb. Kõik tuleb ümber arvutada rahaks ja vähem raha on a priori halvem kui rohkem raha. Tulgu see siis mille arvelt tahes – olgu selleks inimeste vabadus, tulevik, keskkond. Kõigel siin maailmas peab olema rahaline ekvivalent.
3. Natuke segaseks jääb, millele tugineb väide, et säästmine toob kaasa turumajanduse kokkukukkumise? Aben püüab seda seletada majandustegevuse kokkutõmbumise kaudu, mis peaks kaasa tooma riigieelarve defitsiidi, töötuse kasvu ja sissetulekute kokkukuivamise. Ok, majandus võib tõesti kokku tõmmata – aga miks see kohe turumajanduse kokkukukkumine peaks olema?
Muide, Lääneriikide tööpuudusnäitajate ajaloolised muutused räägiks sellele väitele vastu. Pole küll käepärast, aga vist Financial Times pani võimsamate tööstusriikide tööpuuduse võrdlusnumbrid kenasti graafikusse. Selgus, et viimase 30-40 aasta jooksul on tööpuudus vaatamata majanduse kasvunubritele kasvanud. Need tööpuuduse numbrid, mida peeti veel mõnda aega talumatult kõrgeks (üle 10%), on nii mõneski riigis juba mõnda aega igapäevane reaalsus. Niisiis – majanduskasv ja tööpuudus ei pruugi olla negatiivses korrelatsioonis.
Kas keinslikule kasvumudelile toetuv majandus on ainus võimalus turumajanduse toimimiseks? Ma ei arva nii. Me võime pöördumist mõistlikuma tarbimismudeli juurde mõnda aega küll edasi lükata, kuid varem või hiljem tuleb see paratamatult omaks võtta. Kasv iga hinna eest pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik ei majanduslikus, keskkondlikus ega inimlikus plaanis.
4. Soovitus mitte säästa, s.t. tarbida, nõuab paratamatult raha. Kust saab raha, mida pole? Eks ikka pangast laenates! M.O.T.T.
Lõpetuseks mõned tsitaadid 1973. aastal välja antud E.F. Schumacheri klassikalisest majandusalaste esseede kogumikust Small is Beautiful.
The market … represents only the surface of society and its signifance relates to the momentary situation as it exists there and then. There is no probing in to the depths of things, into the natural or social facts that lie behind them. In a sense, the market is the institutionalisation of individualism and non-responsibility.
A man driven by greed or envy loses the power of seeing things in their roundness and wholeness, and his very successes become failures. If whole societies become infected by these vices, they may indeed achieve astonishing things but they become increasingly incapable of solving the most elementary problems of everyday existence. The Gross National Product may rise rapidly: as measured by statisticians but not as experienced by actual people, who find themselves oppressed by increasing frustration, alienation, insecurity, and so forth.
Kui midagi vabaturumajanduse hukutab, siis hoopis tõenäolisemalt on see turufundamentalism, kui säästmine.
Täiendus:
Turufundamentalismist ja panganduse olemusest pagana hea artikkel Rolling Stone’is. Paar väljavõtet:
Just recently, the French and Belgian authorities cooked up a massive bailout of the French bank Dexia, whose biggest trading partners included, surprise, surprise, Goldman, Sachs and Morgan Stanley. Here’s how the New York Times explained the bailout:
To limit damage from Dexia’s collapse, the bailout fashioned by the French and Belgian governments may make these banks and other creditors whole — that is, paid in full for potentially tens of billions of euros they are owed. This would enable Dexia’s creditors and trading partners to avoid losses they might otherwise suffer…
When was the last time the government stepped into help you “avoid losses you might otherwise suffer?” But that’s the reality we live in. When Joe Homeowner bought too much house, essentially betting that home prices would go up, and losing his bet when they dropped, he was an irresponsible putz who shouldn’t whine about being put on the street.
Erinevad signaalid 