Rubriik: Video

Hundid ja jõed ehk kuidas kõik on kõigega seotud

Süsteemne mõtlemine pole inimese tugevaim külg ega saa selleks ilmselt kunagi. Meie kalduvus probleeme lahendada või muutusi saavutada lineaarse mõtlemise pinnal toob sageli kaasa soovitule vastupidised tagajärjed või lihtsalt segaduse ilma erilise tulemuseta. Me oleme õppinud fokusseerima detailidele, nägemata tervikut. Ehk aitab järgnev video How Wolves Change Rivers meenutada, kuidas katsed komplekssüsteeme juhtida muudavad süsteemide tasakaalu – harva paremuse suunas.

Samal teemal:
Efektiivsus – aeglane, kuid kindel enesetapp

Uskumatu ebakompetentsus või feodaalajastu jäine hingus?

Vaadates kogu seda tsirkust politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori valimise konkursi ümber, ei jää eriti muud võimalust, kui arvata, et siseminister Ken-Marti Vaher ei tea inimeste juhtimisest mitte halligi, ta peabki oma tegevust juhtimiseks või pärinevad tema juhtimispõhimõtted kusagilt sügavalt feodaalajastust – vaatamata sellele, et väljanägemise poolest on tegemist justkui vähe noorema mehega. Kõrgete riigiametnike ja selle kaudu Eesti sisejulgeoleku ja selle kaudu omakorda terve Eesti üldsuse avalik alandamine Eesti Vabariigi 95. aastapäeva sünnipäevakingituseks on ikka tase omaette.

20.02. ETV Terevisioonis võtsid Milvi Tepp ja Raimo Ülavere (saatejuht Urmas Vaino suurepärasel kaasabil) selle supi, mille siseminister Vaher ja tema lähikondsed on kokku keetnud, väga hästi kokku. Ligi 11-minutiline ERR-i video võiks avaliku sektori (ja mitte ainult!) jaoks olla lausa kohustuslik õppevideo. Ainus, millega ma siin hästi ei nõustu, on soovitus “asjad avameelselt selgeks rääkida”. See soovitus pole halb, aga kardan, et inimlikus plaanis pole tekitatud haavade parandamine ühe jutuajamise kaudu lihtsalt võimalik, sest jutt ei käi enam mitte ainult kolmest mehest, vaid tervest organisatsioonist.

Julius Caesar olevat öelnud, et igal sõduril on õigus kompetentsetele käsklustele. Ma arvan, et ka tervel Siseministeeriumi süsteemil – nagu igal organisatsioonil – on õigus kompetentsele juhtimisele. Inimeste avalik alandamine ja läbi uue juhi jalgealuse mineerimise Eestile nii olulise valdkonna teovõime kahandamine räägib juhtimisoskustest, täpsemalt nende puudumisest, kaugelt selgemat keelt kui ümmarguseks lihvitud poliithäma. Erinevalt Ken-Marti Vaherist arvan, et Eestis ei ole head juhid kuhugi kadunud. Head juhid lihtsalt ei soovi töötada feodaalselt juhitavas organisatsioonis.

Samal teemal: Politsei- ja piirivalveamet kui hoiatav juhtimiskaasus

Video: kuidas meie aju töötab?

Daniel KahnemanDaniel Kahnemani peetakse maailma kõige mõjukamaks elavaks psühholoogiks, kes on uurinud irratsionaalsust meie hinnangute ja otsuste taga. Oma tööde eest käitumismajanduses (behavioral economics) on Kahneman pälvinud Nobeli majanduspreemia ning teda loetakse selles vallas majandusteadust kõige rohkem mõjutanud mitte-majandusteadlaseks.

2011. aasta lõpus ilmus Kahnemani elutööd kokkuvõttev raamat “Thinking Fast and Slow“, kus seletatakse lahti süsteemid, mis kujundavad meie mõtlemist, valikuid ja otsuseid. Nagu pealkirigi viitab, kirjeldab autor, kuidas toimib meie mõtlemine kahel eri viisil ja kiirusel: kiiresti ja aeglaselt. Kuigi Kahnemani raamat on suur lugemisnauding kõigile teemast huvitatutele, saab mõned raamatu ivad kiirelt kätte allolevast videoklipist. Selgituseks niipalju, et Kahnemani süsteem 1 ehk kiire mõtlemine viitab peaagu automaatsele kogemuspõhisele mõtlemisele, süsteem 2 ehk aeglane mõtlemine aga pingutust nõudvale mõttetööle. Tänu “vähima jõugupingutuse seadusele” annab süsteem 2 esimesel võimalusel mõtlemise üle süsteemile 1, kuigi see kipub kaasa tooma erinevaid otsustus- ja tajuvigu. Mõningaid neist videos demonstreeritaksegi.


Vaata videot YouTube’is

Daniel Kahnemanist olen varem kirjutanud järgmistes postitustes:

Bach – Goldberg Variations: Aria – Glenn Gould

Glenn Gould

Kanada pianist Glenn Gould oli eelmise sajandi üks pärjatumaid pianiste, seda just tänu oma Bachi tõlgendustele. Järgnev lõiguke on algus pikemast, 1981. aastast pärinevast stuudiovideost. Muuusika, kus ka iga vaikusehetk on sama kõnekas, kui muusika ise. Glenn Gouldi salvestuste puhul on huvitav ka see, et tihti ümiseb ta oma mängule ise kaasa.

Glenn Gouldi ja Bachi suurepärast klaverimuusikat saab pikemalt kuulata nendel YouTube’i linkidel: Glenn Gould – Bach – The Well-Tempered Clavier ja ka siin.

Margaret Wheatley – Leadership and the New Science

Margaret Wheatley

Kolm ja pool minutit inimlikust juhtimisest ning sellest, kuidas ära kasutada meie loomulikku iseorganiseerumisvõimet. Margaret Wheatley 2006. aasta (ilmus esmakordselt tegelikult juba 1992) raamatu Leadership and the New Science kokkuvõte. Raamatu eestikeelne tõlge kannab pealkirja “Juhtimine ja loodusteadus”.

Link: Vimeo

Mõned mõtted:

– Asju, mida me oma organisatsioonides kõige rohkem kardame – segadus, häired, kaos – ei tuleks võtta kui märki hävingust. Vastupidi, need tingimused on vajalikud, et äratada loovus. Kaos (korrastatus ilma prognoositavuseta) on looduslike süsteemide esmatähtis protsess, mille kaudu nad saavad elujõudu ja uuendavad ennast.

– Võim võib muutuda potentsiaalist probleemiks. Inimesed kasutavad oma loovust, et võidelda selliste juhtide vastu või tegutseda hoolimata nendest. Aga nad loobuvad organisatsiooni positiivselt panustamast.

– Kui sa soovid luua püsivat kasvu, püsivat tootlikkust, püsivalt kõrget töömoraali, siis tuleb autokraatia kõrvale jätta.

– Kuigi meile meeldib organisatsioone näha läbi selle struktuuri ja tööülesannete jaotuse, ei tähenda kellegi ametinimetus mitte midagi, kui me ei saa aru suhtevõrgustikust ja ressurssidest, mida on ühel või teisel inimesel oma töö tegemiseks vaja. Suhetest koosnevas maailmas on rumal mõelda, et me saame defineerida kedagi ainult tööülesannete ja -kohustuste loetelu kaudu. Meil on vaja vähem ametijuhendeid ja tööülesannete kirjeldusi. Selle asemel võiks me õppida, kuida protsesse lihtsustada.

– Meeskonnad on üsnagi võimekad end ise juhtima. Organisatsioonid ei vaja juhte kaugeltki nii palju, kui me oleme harjunud mõtlema.

Raamatu proloogi saab lugeda siin (pdf).

 

Before I die I want to…

Two of the most valuable things we have are time and our relationships with other people. In our age of increasing distractions, it’s more important than ever to find ways to maintain perspective and remember that life is brief and tender. Death is something that we’re often discouraged to talk about or even think about, but I’ve realized that preparing for death is one of the most empowering things you can do. Thinking about death clarifies your life.

ARART

ARART is an application that breathes life into objects.
ARART presents a new platform of expression connecting artistic creation with reality.

Video in Vimeo.

ARART

ARART, the augmented reality application developed by Japanese artists Kei Shiratori, Takeshi Mukai and Younghyo Bak, takes well-known paintings or drawings and translates them into real-time virtual animations. By viewing these iconic creations via the pre-configured software, the app will re-create a scene using AR, bringing the characters to life. Examples of these interactive pieces include the Mona Lisa, or the White Rabbit from Alice’s Adventures in Wonderland. The app also has the capability to simulate spinning records such as Radiohead’s ‘Kid A’ CD cover art, which can be controlled by manipulating it on the iPhone touch screen display.